*    Tavalisest parem.
**   Eriliselt hästi õnnestunud.

Kevad Fellinis

Möödunud suvel kuulutasime Viljandi uueks linnaks Eesti toidukaardil. See juhtus tänu Fellinile. Nüüd on juba talvgi taandunud ning aeg vaadata, kas ja kuidas on Fellin talve üle elanud. 

Kahest söögiruumist on praegu avatud üks. Aga olenemata kolmapäevasest ajast, kus lõuna on ammu läbi, kuid õhtu ei ole veel alanud, ei näi külastajatest puudust olevat. 

Miks peakski, sest Fellin lubab muuta päeva heaks ning teeb seda tõepoolest.
Kus veel, kui mitte keset Eestimaad peaks pakutama head kohalikku toitu, aga võta näpust. Niisugusel moel tegutsev Fellin hoopis pigem eristub teistest sellega. 

Mida väiksem on koht, seda väiksem on inimeste harjumus käia mõnikord söömas ka kodunt väljas. 

Aga Fellin ei kurda. Nad tulevad ots-otsaga kokku. Tänu aktiivsele ürituste korraldamisele ja sellele, et inimesed ikkagi hakkavad tähelepanu pöörama sellele, millest ja mismoodi valmistatud toitu nad kodunt väljas söövad.
Pildistamise ajal otustab varakevadine päike Fellinit sümboolselt valgustada ning anda märku, et paremad ajad on jälle tulemas.
Aga paremad ajad ei tule, kui selle nimel ei nähta vaeva. Fellini peakokk Margo Paluoja võistles hilissügisel Noorkokk 2013 tiitli nimel ning saigi selle endale. Ta on üks nendest, kellele kohe pärast kooli on peakoka kulp kätte antud. Kui enamasti tuleb öelda, et liiga vara, siis Margo kohta see ei käi. 

Fellini menüü näitab juba eeskuju nii mõnelegi elupõlisele peakokale, kellel oleks ammu aeg kulp edasi anda, aga näed, ei anna.
Fellinis suitsutatud kilud. Tiigikalda talu mahe pardimuna, rõstitud sai, sidruni majonees ja peet. Kaunis roog, kas pole? Aga maitse? Värskelt suitsutatud kilu kohta ei pea seda isegi küsima mitte. Loomulikult oivaline, eriti koos igas mõttes maheda pardimunaga.
Vähese külastajate arvu tõttu ei ole õigele suitsuahjule täiskohaga tööd pakkuda. Oskajad mehed kasutavad käepäraseid lahendusi. Pearoaks “põletatakse köögis siga”.
Ja siin see on: “põletatud siga”. Pannikartul, sibula mitu olekut ja vasika demi-glace. Uus Eesti Köök. Tagasihoidlik, aga edasipüüdlik.
Linnas ja mustikad. Linnasejäätis, leivaküpsis ja hapukoor. 

Fellini kolm rooga on muljetavaldavad. Aprilli lõpus kuulutatakse välja Eesti 50 parimat söögikohta 2014. Näis, kas Fellin viib Viljandi tabelisse.
1/8
Eesti Maitsed Täna pakub uusi maitseelamusi. Head sööki ning sellega sobitatud jooki, mis on saadaval nüüd ja kohe. Valmistatud koka ja sommeljee koostöös. Parimate oskustega ning teadmistega. Eesmärgiga pakkuda väikeseid aga hästi valitud maitsenaudinguid iga päev.

Pakkumised uuenevad kogu aeg. Nendega kursis olemiseks külastage antud lehte, jälgige meid Facebookis või laadige alla Eesti Maitsed Täna mobiiliversioon.

EESTI MAITSED

Eesti Maitsed on 2008. aastal alustatud programm, mis toetab kulinaarsete oskuste arendamist ning tutvustab Eestit, kui hea toidu maad.

EESTI MAITSED TÄNA

Eesti Maitsed Täna pakub heast toidust lugu pidavale inimesele reaalseid uusi maitseelamusi. Head sööki ning sellega sobitatud jooki, mis on saadaval nüüd ja kohe. Valmistatud koka ja sommeljee (baarmani, barista) koostöös. Parimate oskustega ning teadmistega. Eesmärgiga pakkuda väikeseid, aga hästi valitud maitsenaudinguid iga päev. Pakkumised uuenevad kogu aeg. Nendega kursis olemiseks jälgige kodulehte www.eestimaitsed.com või külastage meie Facebooki.

50 EESTI PARIMA RESTORANI EDETABEL


Edetabel koostatakse kahes erinevas voorus. Kummagi vooru hindamiskriteeriumid on erinevad. Kõigepealt valitakse 50 parimat umbes 1300 söögikoha seast välja nende endi võtmetöötajate häälte põhjal.


Iga hääletaja koostab oma isikliku, seitsme tema meelest Eesti kõige parema söögikoha edetabeli. Ta peab olema neid kohti külastanud ja nimekirja ei tohi kanda oma töökohta, ega isikliku omandiga seotud söögikohtasid.


Kaasa hääletama kutsutakse kõik kellegi poolt seitsme parema hulka nimetatud söögikohad. Iga söögikoht saab hääletajaks esitada kuni kolm oma kõige olulisemat töötajat: ühe juhtkonnast, ühe köögist ning ühe teenindusest.  


Hääletamises osalemine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. 50 Eesti parima edetabelisse pääsevad niisugusel moel kokku kõige enam hääli saanud söögikohad.


Seejärel toimub teine voor, kus hindajateks on toidumeedia esindajad. Neid on kokku 30, 12 Eestist ja 18 välismaalt. Iga kohta hindab 6-8 erinevat hindajat, pooled kodumaalt ja pooled mujalt. Hindajad külastavad söögikohti ilma nende teadmata. 


Hindamiseks kasutame sama metoodikat, mille on aastate jooksul välja arendanud Rootsi restoranigiid “White Guide”. Toidu eest saab maksimaalselt anda 40 punkti (17-21 rahuldav kokandus, 22-27 heal tasemel kokandus, 32-35 eristuv kokandus, kohalik meistriklass, 36-40 hiilgav kokandus, rahvusvaheline meistriklass). 


Jookide eest maksimaalne punktisumma on 20 (8-10 rahuldav, 11-13 hea, 14-17 eristuv jookide pakkumine, kohalik meistriklass, 18-20 rahvusvaheline meistriklass). 


Teeninduse maksimum on 25 punkti (8-12 rahuldav, 13-17 hea, 18-22 kohalik meistriklass, 23-25 rahvusvaheline meistriklass). 


Miljöö eest maksimaalne punktisumma on 15 (5-7 neutraalne, 8-10 võrdväärne ülejäänud elamusele, 11-13 annab ülejäänud elamusele lisaväärtust, 14-15 on iseenesest tulemist väärt). 


Pingerida moodustub toidule antud punktide põhjal. Kui need on võrdsed, siis on oluline kõikide hinnete summa. Kui ka see on võrdne, läheb koht edetabelis jagamisele.


info@eestimaitsed.com