*    Tavalisest parem.
**   Eriliselt hästi õnnestunud.

Hiiumaa ühepäevakohvikud

Eestis on rohkem kui poolteisttuhat saart. Suurim ja kindlasti ka tuntuim nendest on Saaremaa. Suuruselt teine - Hiiumaa - on aga mingil põhjusel peaaegu alati ja peaaegu kõiges jäänud tagaplaanile. Aga seda huvitavam on nüüd Hiiumaad „avastada”. Kes otsib, see leiab!

Niisugusel elegantsel päevavarjul ei tohiks selle saare rahvaga küll mingit seost olla. Aga on! Ülemöödunud sajandi keskpaiku rajati Kärdlasse kangavabrik, kus muuhulgas valmistati maailmakuulsat kalevit. Sellega seoses tulid saarele uued inimesed ja uued kombed. Üks nendest uutest kommetest oli kohvijoomine. See sai nii üldiseks, et mujalt saarelt pärit inimesed kärdlalasi kas kadedusest või hoopis lugupidamisest kohvilähkriteks kutsuma hakkasid.

Traditsioonidel on suur jõud. Et väikeses Kärdla linnas ei saa olla kuigi palju järjepidevalt tegutsevaid kohvikuid, korvatakse see igal suvel üritusega, kus uksed avavad 15 ühepäeva kohvikut.


Hiiumaal on kohvi juues nähtud igasuguseid aegu. Ühepäeva kohvikute üritusega liigutakse nii ajas, kui ruumis. Sotsialismiajal vaatasid lapsed Nõukogude Liidus multifilme sarjast „Nu pogodi” sama hardunult, kui mujal maailmas vaatasid teised lapsed Tomi ja Jerry tegemisi.

Multifilmist tuntud teerull ning filmitegelased kutsusid Kärdlas kohvikutepäeva ainsasse kohvikusse, kus kohvi ei pakutudki. Selle asemel oli tee samovarist ning kõik sinna juurde kuuluv.

Iga ühepäeva kohvikupidaja soovib mitte ainult külalisi kostitada, vaid ennekõike oma kohvikuga meelde jääda kogu ülejäänud aastaks.


Kärdla bussijaam on alati olnud sümboolne koht. Ikka on ühed kusagile minemas ja teised tagasi tulemas. Muidugi peab bussijaamas olema kohvik, kus saab mahajääjatega hüvasti jätta või tulles kohe uued muljed ära rääkida. Kui seda muidu ei ole, siis üheks päevaks ikka saab!

Ja toit peab niisuguses kohvikus olema tugev, sest Kärlasse tulemine või sealt minemine võtab aega.

Iga kohvikutepäeva külaline saab linna kaardi, millel kohvikute asukohad ilusasti näha. On auasi kõikidest kohvikutest vähemalt korraks läbi astuda. Kui niimoodi teha, siis kulubki selleks terve päev.



Kuigi kohviga seostatakse peamiselt kooke ning magustoite, ei ole kohvikutepäev kaugelt mitte kõige magusam päev Hiiumaal. 

Söögiks pakutakse ikka seda, mille tegemine kõige paremini välja tuleb. Ning muidugi seda, mis kohviku teemaga kõige enam sobib.

Liikuva pildi vahendusel saab Kärdla kohvikutepäeva meeleolusid vaadata siin: http://www.youtube.com/watch?v=qTD3Q84qEeU


1/4
Eesti Maitsed Täna pakub uusi maitseelamusi. Head sööki ning sellega sobitatud jooki, mis on saadaval nüüd ja kohe. Valmistatud koka ja sommeljee koostöös. Parimate oskustega ning teadmistega. Eesmärgiga pakkuda väikeseid aga hästi valitud maitsenaudinguid iga päev.

Pakkumised uuenevad kogu aeg. Nendega kursis olemiseks külastage antud lehte, jälgige meid Facebookis või laadige alla Eesti Maitsed Täna mobiiliversioon.

EESTI MAITSED

Eesti Maitsed on 2008. aastal alustatud programm, mis toetab kulinaarsete oskuste arendamist ning tutvustab Eestit, kui hea toidu maad.

EESTI MAITSED TÄNA

Eesti Maitsed Täna pakub heast toidust lugu pidavale inimesele reaalseid uusi maitseelamusi. Head sööki ning sellega sobitatud jooki, mis on saadaval nüüd ja kohe. Valmistatud koka ja sommeljee (baarmani, barista) koostöös. Parimate oskustega ning teadmistega. Eesmärgiga pakkuda väikeseid, aga hästi valitud maitsenaudinguid iga päev. Pakkumised uuenevad kogu aeg. Nendega kursis olemiseks jälgige kodulehte www.eestimaitsed.com või külastage meie Facebooki.

50 EESTI PARIMA RESTORANI EDETABEL


Edetabel koostatakse kahes erinevas voorus. Kummagi vooru hindamiskriteeriumid on erinevad. Kõigepealt valitakse 50 parimat umbes 1300 söögikoha seast välja nende endi võtmetöötajate häälte põhjal.


Iga hääletaja koostab oma isikliku, seitsme tema meelest Eesti kõige parema söögikoha edetabeli. Ta peab olema neid kohti külastanud ja nimekirja ei tohi kanda oma töökohta, ega isikliku omandiga seotud söögikohtasid.


Kaasa hääletama kutsutakse kõik kellegi poolt seitsme parema hulka nimetatud söögikohad. Iga söögikoht saab hääletajaks esitada kuni kolm oma kõige olulisemat töötajat: ühe juhtkonnast, ühe köögist ning ühe teenindusest.  


Hääletamises osalemine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. 50 Eesti parima edetabelisse pääsevad niisugusel moel kokku kõige enam hääli saanud söögikohad.


Seejärel toimub teine voor, kus hindajateks on toidumeedia esindajad. Neid on kokku 30, 12 Eestist ja 18 välismaalt. Iga kohta hindab 6-8 erinevat hindajat, pooled kodumaalt ja pooled mujalt. Hindajad külastavad söögikohti ilma nende teadmata. 


Hindamiseks kasutame sama metoodikat, mille on aastate jooksul välja arendanud Rootsi restoranigiid “White Guide”. Toidu eest saab maksimaalselt anda 40 punkti (17-21 rahuldav kokandus, 22-27 heal tasemel kokandus, 32-35 eristuv kokandus, kohalik meistriklass, 36-40 hiilgav kokandus, rahvusvaheline meistriklass). 


Jookide eest maksimaalne punktisumma on 20 (8-10 rahuldav, 11-13 hea, 14-17 eristuv jookide pakkumine, kohalik meistriklass, 18-20 rahvusvaheline meistriklass). 


Teeninduse maksimum on 25 punkti (8-12 rahuldav, 13-17 hea, 18-22 kohalik meistriklass, 23-25 rahvusvaheline meistriklass). 


Miljöö eest maksimaalne punktisumma on 15 (5-7 neutraalne, 8-10 võrdväärne ülejäänud elamusele, 11-13 annab ülejäänud elamusele lisaväärtust, 14-15 on iseenesest tulemist väärt). 


Pingerida moodustub toidule antud punktide põhjal. Kui need on võrdsed, siis on oluline kõikide hinnete summa. Kui ka see on võrdne, läheb koht edetabelis jagamisele.


info@eestimaitsed.com